Austraalia karjakoer / Australian Cattle Dog (287)
Päritolu: Austraalia
Kehtiva originaalstandardi avaldamise aeg: 15.09.1989

KASUTUS
Nagu nähtub ka selle koera tõunimetusest, on tema esmaseks tööks veisekarja valvamine ja karjatamine nii avamaastikul kui ka piiratud alal ning selles töös tal väärilist vastast ei ole. Alati erk, äärmiselt intelligentne, valvas, kartmatu ja usaldusväärne, kaasasündinud kohusetundlikkusega, need omadused teevad temast ideaalse koera.

FCI KLASSIFIKATSIOON
Rühm 1
Lamba- ja karjakoerad (v.a. šveitsi alpi karjakoerad)
Alarühm 2
Karjakoerad (välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad)
Töökatseteta.

ÜLDMULJE
Üldmuljelt tugev, kompaktne, proportsionaalse kehaehitusega töökoer, kes on võimeline ja innukas täitma mistahes talle usaldatud ülesannet. Ta on kombinatsioon substantsist, jõust, tasakaalustatusest ja tugevast lihastikust, mis annab ettekujutuse suurepärasest liikuvusest, jõulisusest ja vastupidavusest. Igasugune kalduvus robustsusele või haprusele on tõsiseks veaks.

KÄITUMINE / ISELOOM
Karjakoera lojaalsus ja kaitseinstinkt teevad temast võrratu karjuse vara ja karja valvuri ning saatja. Loomupärane on usaldamatus võõraste suhtes, kuid ta peab olema käsitletav ja alluv näituseringis. Igasugused kõrvalekalded iseloomus või kehaehituses, mis pole omased töötavale koerale, tuleb hinnata tõsisteks vigadeks.

PEA
Pea on tugev ja peab olema tasakaalustatult proportsionaalne nii teiste kehaosadega kui ka kogu koera üldise kehaehitusega.

PEAPIIRKOND
Kolju: kolju on kõrvade vahelt veidi kumerduv. Üleminek laubalt koonule : kolju tasandub kergeks kuid siiski märgatavaks laubalõikeks.

NÄOPIIRKOND
Ninapeegel: must.
Koon: lai ja hästi täitunud silmade alt, kujult ühtlaselt ahenev, keskmise pikkusega, sügav, jõuliste lõualuudega. Kolju- ja koonuosa jooned on paralleelsed.
Mokad: tihked ja kuivad.
Põsed: lihaselised, mitte robustsed ega välja kumerduvad.
Hambad: hambad peavad olema terved, tugevad ja ühtlase paigutusega, selge kääritaolise hambumusega, kusjuures ülalõualuu lõikehambad asetsevad tihedalt eespool alumise lõualuu lõikehambaid ja neid kattes. Karja ajamisel allumatute loomade kannast naksamisega korrale kutsumiseks on terve ja tugev hammastik eriti tähtis.
Alalõug: tugev, sügav ja hästi arenenud.
Silmad: silmad peavad olema ovaalse kujuga ja keskmise suurusega, mitte liiga sügaval asetsevad ja peavad väljendama pilgus erksust ning intelligentsust. Võõra lähenemisel avalduv hoiatav või umbusklik pilk on tõule iseloomulik. Silmade värv on tumepruun.
Kõrvad: kõrvad peavad olema mõõduka suurusega, pigem väikesed kui suured, tüvest laiad, lihaselised, püstised ja üsna teravatipulised. Lusikakujulised või nahkhiirekõrvad ei ole lubatud. Kõrvad asetsevad suhteliselt laialt kolju külgedel, väljapoole pööratud, tundlikult liikuvad ja ärksas olekus püstiselt; kõrvaleht on oma tekstuurilt tihke ja siseküljelt kaetud hästi tiheda karvaga.

KAEL
Kael on erakordselt tugev, lihaseline ja keskmise pikkusega, liitub ühtlaselt laienedes kerega, ilma lõdva kaelanahata.

KERE
Kerepikkus mõõdetult rinnakust kuni istmikunukini peab ületama turjakõrgust suhtega 10 : 9. Ülajoon on tasane.
Selg: tugev
Nimme (lanne) : lai, tugev ja lihaseline. Koer on hästi kompaktne.
Laudjas: suhteliselt pikk ja laskuv.
Rinnakorv: sügav, lihaseline ja mõõduka laiusega.
Roided: hästi kaardunud ja toetavad selga hästi, keelatud on tünnikujuline rindkere.
Tühimik: sügav.

SABA
Saba on suhteliselt madala asetusega, jätkab laskuva laudja joont ja ulatub umbes kannanukini. Rahulikus olekus on saba alla suunatud ja moodustab tipust kerge kaare. Liikumisel ja erksas olekus võib saba tõusta, kuid ükski osa sabast ei tohi ulatuda üle sabatüvest tõmmatud mõttelise vertikaaljoone. Saba peab olema tihedakarvaline ja hästi kohev.

JÄSEMED
ESIJÄSEMED
Esijäsemed on kuni käppadeni tugevate ja ümarate luudega ning eestvaates püstise ja paralleelse asetusega.
Õlad: õlad on tugevad, kaldus asetusega, lihaselised ja õlavarre suhtes hästi nurgitunud, olemata turja kohalt liiga lähestikku. Kuigi õlad on hästi lihaselised ja tugevate luudega, võib liigselt koormatud õlavööde ja raske esiosa takistada korrektset liikumist ja piirata töövõimet.
Kämblad: kämblad on vetruvad ja asetsevad külgvaates esijala telje suhtes veidi kaldu.

TAGAJÄSEMED
Tagajäsemed on laiad, tugevad ja lihaselised. Tagantvaates on need kannast kuni käpaotsteni sirged ja paralleelsed, mitte liiga kitsa ega ka liiga laia asetusega
Reied: pikad, mahukad ja hästi arenenud.
Põlved: hästi kaardunud.
Kannad: tugevad ja hästi madala asetusega.
Käpad: käpad peavad olema ümarad, lühikeste, tugevate, tihedalt koos hoiduvate ja hästi kumerdunud varvastega. Käpapadjandid on tihked ja paksud, küüned peavad olema lühikesed ja tugevad.

LIIKUMINE
Liikumine on tasakaalustatud, vaba, vetruv ja väsimatu. Õlgade ja esijalgade töö on kooskõlas tagajalgade tugeva tõukega. Eriti oluline on võime kiireteks ja järskudeks liigutusteks. Tähtsaim omadus liikumisel on terviklikkus - lõtvus või jäikus õlgadest, püstine õlgade asend, nõrgad küünarliigesed, kämblad või käpad, sirged põlveliigesed, kooskandsus või väljapööratud kannad on tõsised vead. Traavil lähenevad kiiruse kasvades käppade jäljeread liikumise teljele kuid seistes asetsevad jalad maapinna suhtes püstiselt.

KARVKATE
KARV
Karv on lühike, kahekihiline, koos pehme, tiheda ja lühikese alusvillaga. Kattekarv on liibuv, sirge, karm ja sile, mistõttu on see ka vihmakindel. Kera alapoolelt kuni tagajalgade tagumiste külgedeni on karv pikem ja moodustab reitel kergeid “pükse”. Peas (kaasa arvatud kõrvade piirkond), jalgade esiküljed ja käpad on kaetud lühikese karvaga. Kaela ümber on karv pikem ja tihedam. Liiga pikk või liiga lühike karv on viga. Karvapikkus kerel peaks olema 2,5 kuni 4 cm (ligikaudu 1-1,5 tolli)

VÄRVUS
Sinine: Värv peab olema kas sinine, tähniline sinin või laiguti sinine koos teiste värvimärgistega peas või ilma nendeta. Lubatud on mustad, sinised või parkpruunid märgised peas, mis peaksid asetsema võimalikult ühtlaselt pea mõlemal poolel. Parkpruunid märgised ulatuvad esijalgade poole kõrguseni ning siseküljelt rinnani, kaelani ja isegi lõuani. Tagajalgadel võivad parkpruunid märgised olla sisekülgedel, ulatuda põlvede esipoolele ning väliskülgedel paikneda pöidadel ja varvastel. Parkpruun alusvill kerel on lubatud seni, kui see ei kuma läbi sinise kattekarva. Mustad värvimärgised kerel ei ole soovitavad.
Punasetähniline: Värv peab olema ühtlaselt punasetähniline, kaasa arvatud ka alusvill (mitte valge ega kreemitooniline), koos tumedamate punaste värvimärgistega peas või ilma nendeta. Eelistatult võimalikult ühtlaselt pea mõlemal poolel. Punased värvimärgised kerel on lubatud, kuid mitte soovitavad.

SUURUS
Turjakõrgus: turjakõrgus on isastel 46 kuni 51 cm (ligikaudu 18-20 tolli) ja emastel 43 kuni 48 cm (ligikaudu 17-19 tolli).

VEAD
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud osades tuleb lugeda vigadeks ja neid tuleb arvestada hindamisel proportsionaalselt vea esinemise raskusastme või kõrvalekalde ulatusega.

MÄRKUS
Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

Tõlkinud: Maret Kärdi
inglisekeelsest originaalist (aprill 2003), heaks kiidetud EKL juhatuses 17.06.2004 protokoll nr 6

Standard EKL lehel: http://www.kennelliit.ee/est/standardid/austraalia_karjakoer_287.pdf